Päästja elukutse jõudis minuni iseenesest. Keskkooli ajal õppisin sisekaitse õppesuunaga klassis ning sealt hakkas asi meeldima. Edasi jõudsin asendusteenistuseni ning “teenisin” ühe aasta Nõmme päästekomandos. Olles näinud seda elukutset iga külje pealt, tundsin ära oma kutsumuse. Äratundmine oli kiire. Kuna olen sportlik inimene, siis sain aru, et liikuv ja vahel füüsilisi ning vaimseid väljakutseid pakkuv töö sobib mulle hästi.
Selles ametis olen õppinud rohkem tundma ennast ja oma piire, nii vaimseid kui füüsilisi, ning sealjuures õppinud lahendama elulisi olukordi pingeolukordades, kus otsustamiseks ei ole palju aega.