Sirli Punn on Ida keskuse päästekorraldaja, kelle teekond siseturvalisuse valdkonda on tema enda jaoks omandanud suurema tähenduse. Noore inimesena oli tema soov kogeda kõike põnevat, luua enda jaoks iga uus päev täis uusi võimalusi ning näha maailma kogu oma mitmekülgsuses. Tänaseks on maailmaränduri rajad toonud ta tagasi kodumaale, sest just siin on olemas kõik see, mida ta kaugelt otsimas käis. Sirli on kindel, et töötab täna ametikohal, mis on tema elu päästja – just seda päästekorraldaja töö tema jaoks tähendab.
Sirli, kuidas Sa jõudsid päästekorraldaja elukutse valikuni?
Olin elanud välismaal pea kaks aastat ning minu uue elu lugu algas kui ma kolisin tagasi Eestisse. Ma ei teadnud täpselt, mida oma eluga edasi teha, kuid iseenda eest vastutajana pidin juba välismaal olles endale töö leidma, mis mind Eestisse naastes ees oleks ootamas. Leidsin töö restoranis klienditeenindajana, kuid pärast proovipäeva mõistsin, et see ei sobi mulle.
Tundsin, et olen täielikult segaduses ja eluga tupikseisus. Päästekorraldajana mõistan nüüd, et ka kõige lootusetumana näivas olukorras on alati keegi, kes aitab. Tol hetkel oli selleks inimeseks minu sõbranna, kes informeeris mind, et algab vastuvõtt päästekorraldaja erialale. Mul puudus igasugune teadmine, mida see eriala endast kujutab, kuid süda kutsus ja otsustasin kandideerida. Sel hetkel tundus see olevat ainus lahendus, sest lisaks südamele tuleb olla ka realist ja mõelda materiaalsetele baasvajadustele – 1000-eurone stipendium, tasuta elamine ning toitlustus. Oluline lisaboonus on, et peale õpet on olemas enda valitud keskuses töökoht.
Võtsin ühendust Ida keskuse juhi Mari-Liisiga, kellega leppisin kokku külastuse Häirekeskusesse, et saada rohkem aimu päästekorraldaja tööst ning tutvuda enda potentsiaalsete kolleegidega. Ma olin selleks hetkeks juba ka õppest väga huvitatud, kuid ma ei osanud unes ka näha, et see töökoht mulle nii väga meeldima võib hakata.
Olin varem mõelnud, et äge oleks olla päästja või politseinik, kuid nüüd olen ma õnnelik, et ei langetanudotsust nende kahe eriala vahel. Põhjus selleks on tegelikult lihtne–päästekorraldajana on minu töö tihedalt seotud nii politsei, pääste kui ka kiirabiga, nii et tänu sellele saan tegutseda mitme elupäästva valdkonnaga korraga.
Miks peaks võimalustele ja unistuste järgimise soovile avatud noor mõtlema päästekorraldaja ametile?
Tänu Häirekeskusele olen ma leidnud enda elus sihi. Olen omandanud teadmised, mis aitavad mind ka igapäevastes elulistes teemades. Häirekeskus aitas mind elus „joonele“ ja nüüd aitan mina teisi. Minu meelest on Häirekeskus noorele väga hea stardipauk. On noori, kelle vanemad ei saa edasisi õpinguid rahaliselt toetada või neid, kes ei saagi edasi õppida, kuna peavad esimesel võimalusel tööle asuma. Häirekeskuses töötades on mul põhitöö kõrvalt võimalus käia ülikoolis ning lisaks saan teha karjääri asutusesiseselt, neid näiteid ja põnevaid edulugusid on meil palju ning need tiivustavad mind väga. Elevust pakub mulle ka võimalus osaleda Häirekeskuse väärtuste saadikute projektis, mille kaudu saan end arendada läbi koolituste ja praktiliste ülesannete.
Põhjused, miks päästekorraldaja Sirli arvates Häirekeskus noorele hea koht on:
- 1000-eurone stipendium, tasuta elamine, toitlustus
- Võimalus karjääri teha ja töö kõrvalt koolis edasi õppida
- Üks amet, mille kaudu saada osa kiirabi, politsei ja päästetööst
- Töö kaudu omandatud eluks vajalikud teadmised
- Põnevad ettevõtmised, näiteks ühised üritused ja põnevad projektid
Kandideeri Sinagi päästekorraldajaks! Vastuvõtt erialale on avatud kuni 5.maini 2025 ja avalduse saad täita SIIN.