Kuidas jõudsid pinnaltpäästja ametini – mis sind selle töö juurde tõi?
Minu tee pinnaltpäästja ametini algas päästeametist. Olin seal töötades kuulnud lennusalga tööst ja see tundus mulle nii põnev, et tahtsin kindlasti võimaluse tekkides kandideerida. Kui lõpuks tuli töökuulutus, otsustasin proovida. Iga vooruga liikusin edasi ja ühel hetkel selgus, et olen sobiv. Ausalt öeldes ei osanud ma seda oodata.
Teadsin, et pinnaltpäästjal peab olema hea ujumisoskus ja et vesi on element, millega peab selles töös arvestama. Minu jaoks on veega sinapeal olemine alati olnud loomulik – see oli üks põhjus, miks tundsin, et see töö võiks mulle sobida.
Mis sind kõige rohkem motiveeris just päästetööd valima?
Mul on meeles nooruspõlvest hetked, kus nägin päästeameti autot väljakutsele sõitmas ja tundsin, et tahan ka ise sellises olukorras olla – aidata, olla kasulik. Läksin Põhja päästekeskusesse uurima, kuidas sinna tööle saaks, ja sealt algaski minu tee.
Enne lennusalka kandideerimist töötasin esmalt Lilleküla komandos, kust liikusin edasi oma sünnikohta, Saaremaale. Uus töökoht lennusalgas tähendas aga kogu perega mandrile tagasi kolimist. Lisaks olen olnud judotreener, mis õpetas mulle distsipliini ja andis oskused, kuidas inimesi juhendada ja motiveerida.
Millised oskused või iseloomujooned aitavad pinnaltpäästjal oma töös edukas olla?
Pinnaltpäästja peab olema avatud ja valmis mõtlema kastist välja. Me teeme meeskonnatööd, seega koostöövalmidus ja usaldusväärsus on hädavajalikud. Vastutustunne on samuti võtmetähtsusega – sa pead teadma, et sinu otsused mõjutavad otseselt teiste inimeste elu. Sportlik vorm on loomulikult oluline, aga sama tähtis on rahulik meel ja otsustuskindlus kriitilistes hetkedes.
Milline on teie töökorraldus/graafik?
Üks valvevahetus kestab 24 tundi, mille jooksul oleme pidevas 15 minutilises valmisolekus reageerima otsingu-ja päästesündmustele nii maal kui merel. Valvevahetused määratakse kuugraafiku alusel.
Kuidas näeb välja sinu tavapärane tööpäev pinnaltpäästjana?
Tulen tööle positiivselt meelestatuna, panen tööriided selga, kontrollin varustuse üle ja sean kõik valmis, et vajadusel kohe reageerida. Meie töö on väga mitmekesine – kord päästame inimesi veest või metsast, kord evakueerime laevalt, kord teeme seirelende piiril või meditsiinilisi transpordilende. On ka kustutamislende ja koostööd teiste üksustega.
Iga valve on erinev ning keskmiselt on meil ühe vahetuse jooksul üks treeninglend, kas päeval või pimedas, mille käigus me harjutame erinevaid vintsimisprotseduure maal, merel või laevade peal, et olla ettevalmistunud erinevateks olukordadeks. Kuid reaalsele sündmusele lennates ei tea kunagi, mis meid täpselt ees ootab.
Millised on kõige sagedasemad väljakutsed?
Praegusel ajal on suur rõhk olnud meditsiinilistel lendudel – transpordime intensiivravi vajavaid inimesi saartelt mandrile. Aastaajast sõltumata teeme otsingu- ja päästelende metsadest, merelt ja laevadelt. Oleme alati valmis reageerima erineva iseloomuga sündmustele.
Mis on olnud sinu kõige meeldejäävam päästeoperatsioon?
Üks kõige emotsionaalsem kogemus oli Ruhnu suundunud parvlaev Amalie päästeoperatsioon. Laev vajus kreeni ja 14 inimest olid uppumisohus. Ilm oli karm – tuul üle 15 m/s ja kõrge lainetus. Meeskonnale anti ülesanne evakueerimisega alustada. Vaba ruumi laevalt vintsimiseks oli väga vähe ning piloodid pidid kopterit laintes rulluva laeva suhtes kindlat asukohas hoidma.
Vintsioperaator juhendas kopterit vintisimise asukohta, jälgides samal ajal laeva liikumist ja lainete lähenemist ning seejärel sooritama pärast minu märguannet ohutu tõste koos kannatanuga kopterisse. Vintsisime tugevalt kreenis olevalt laevalt ära seitse inimest, mis oli tohutu pingutus kogu tiimilt. Seejärel toimetasime päästetud reisijad Ruhnu saarele ning ühe terviserikkega kannatanu Pärnu haiglasse.
Peale Tallinnas tankimist lendas uus meeskond sündmuskohale tagasi, kuid laeva kreen oli vähenenud ning puudus edasine vajadus ohtliku evakuatsiooni teostamiseks. Kogus see sündmus oli keeruline ja ohtlik, aga operatsioon õnnestus- kõik pääsesid eluga.
See tunne, kui saad kellelegi viimases hetkes abi pakkuda, jääb meelde kogu eluks.