Narva kiirreageerijate grupijuht Lible räägib, miks otsustas seitse aastat tagasi keevitamise töö selja taha jätta ja enda karjääris kannapöörde teha.
Enne politseisse tulemist algas Lible jaoks iga päev tundega, et ta ei taha tööle minna. Viimased seitse aastat pole ta nii end tundnud, sest Lible otsustas oma elu muuta ja kandideeris kiirreageerijaks. Täna on ta Narvas kiirreageerijate grupijuht, kel nii snaiperi, meediku kui ka droonioperaatori rollid kiirreageerijana läbi käidud on.
Kandideerima pani Liblet ta sõber, kes kiirreageerijana töötas. Kui alguses mängis kandideerimises suurt rolli graafikuga töö – nädal kodus, nädal vaba – siis nüüd on see lihtsalt boonuseks. Politseis hoiab teda enim see, et töö on lihtsalt nii äge.
„Mäletan siiamaani oma esimest tööd. Sündmuse mõttes ei olnud see midagi erilist, aga tunne jäi meelde. Läksime ühte inimest kinni pidama. Ootasime pimedas trepikojas, kuulsin, kuidas ta trepikotta sisse astus ja see tekitas sellise adrenaliini, ärevuse. Tundsin end siiski kindlalt, sest mu kõrval olid mehed, kes olid seda tööd juba pikalt teinud ja töö sai tehtud,“ kirjeldab Lible oma esimesi mälestusi. „Meil väga sõbralik meeskond, kes kõik on väga professionaalsed ja arvestavad üksteisega.“